Nagu kroonika eelmise osa lõpus öeldud, siirdus seltskond peale Räbi küla 3D raja läbimist ja muid laskmisi Andu Puhkekeskusse klubi juubelit pidulikumalt tähistama.
Sõita väga pikalt vaja ei olnud ja saabumisel ootas meid ees kuum puljong ja pirukas. Saun oli kah soojaks köetud ja entusiastlikumad (laskmise ajal õhemalt riides) klubilised siirdusid kohe sauna. Saunatamine algas plaanipäraselt – et 10 inimest korraga sisse, 30 minutit kuumutamist-sulistamist ja siis tulevad järgmised – kuid see plaan puutus reaalsusega kokku peaaegu kohe, saun täitus inimestega täpselt servani ja tegevus muutus seejärel tunduvalt pikaldasemaks. Istuti, aeti juttu, käidi end kuumutamas, tiigis ja õues jahutamas ning soovijatele jätkus ikka ruumi laval ja eesruumis. Puhkekeskuse poolt oli välja pandud kääritatud jook ning Priit Vakmann oli ära teinud suure töö juubeli- ja saunaõlle pruulimisel. Sestap muutus melu tasapisi valjemaks ja rahvas elavamaks.
Saunatamise lõpetanud kogunesid puhkekeskuse saali, kus laudadele olid pandud suupisted ning seinal jooksis slaidisõu Tartu Vibuklubi/Eesti vibulaskjate tegemistest kodumaal, rahvusvahelistel võistlustel ja mujalgi. Äratundmisrõõmu jätkus nii klubiliikmetele kui meie aastapäeva tähistama tulnud külalistele. Oli väga huvitav kuulata lugusid erinevatest võistlustest, inimestest, kes seal käisid ja sündmustest, mis aset leidsid. Juba mainitud Katrin Virulale, Aare ja Aire Laurenile, Kadi Koortile, Maario Hansmanile ja Siret Saarele lisaks tulid meid tervitama ka Ülle Kell Tallinnast ning Kristi Rillo ja Ulvar Kuningas Türilt! Veelkord, suured tänud tulemast ja palju tänu TVK-le toodud kingituste-meenete eest!
Võistlusprotokollidesse vaadates on näha, et seni on tartlastel läinud suurvõistlustel väga hästi. Esimese medali tõi Tartusse IFAA maastikuvibu Euroopa meistrivõistlustelt Tauri Salutamm juba 2003.a (pronksmedal juunioride pikkvibu klassis). Pärast seda on olnud vaid kaks aastat (2004 ja 2010) kui IFAA suurvõistlustelt ei toodud Tartusse ühtki medalit. Nüüdseks on TVK vibulaskjate arvele kogunenud 16 kuld-, 15 hõbe- ja 17 pronksmedalit IFAA EM-võistlustelt ning 7 kuld-, 6 hõbe- ja 5 pronksmedalit IFAA MM-võistlustelt.
Pilte vaadates, muljeid kuulates ning õhtusöögi ja peo käivitamist oodates, oli võimalus juttu puhuda ka vanemate klubi liikmetega. TVK ajalugu ja tulemusi vaadates on näha, et rahvas on klubis toimetanud ja tulemusi saavutanud justkui lainetena – on tuldud, hakatud järjest paremini laskma, tehtud häid tulemusi ning siis tasapisi stardiprotokollidest välja jäädud. Allakirjutanu jaoks, kes liitus TVKga alles mõned aastad tagasi, oli huvitav teada saada, miks see asi nii on. Jutuajamistes mainitud põhjused olid üsna ootuspärased: perre tulid lapsed või kasvasid nad suuremaks, tööd tuli juurde vms. Samas, vana arm ei roosteta ja oli kuulda ka seda, et mõte uuesti aktiivsemalt vibu laskma hakata on täiesti elus ning kui võimalusi tekib, siis on ikka lootust TVK vanemaid liikmeid trennis või võistlusel vibu laskmas näha.
Saunatamine sai läbi kella kaheksaks ja enne kui mindi päris piduliku osa juurde, lasti üks vägev saluut, milles pauke oli kindlasti rohkem kui 15 (mis ennustab Põlvamaa vanarahva tarkuse kohaselt klubile pikka iga) ja mis oli väga ilus!
Õhtusöögi ajal esines pika ja sügavmõttelise sõnavõtuga Priit Vakmann, kes muuhulgas viis läbi ka päeval toimunud vibulaskmise osalejate autasustamise. Tema meetod ja parimate valiku kriteeriumid erinesid tavapärasest märkimisväärselt, sest Priidu arvates olid rohkem väärt need suhteliselt head tulemused, mis saavutati vähese harjutamise pealt kui kõige kõvemaid tulemused, mille taga oli tõsisem harjutamine. Seejärel aga toimus Priidu hindamiskriteeriumides veel üks sujuv muutus ning autasud said hoopis need, kes ise arvasid, et nad seda väärt on ja kõige kiiremini käed tõstsid. Nii läkski. Autasudeks nii maiustused kui ka Priidu pruulitud suurepärased õlled.
Õhtusöögi ajal rääkisid Anne Ohno ja Veiko Juurma pikemalt TVK sünniloost ja esimestest aastatest. Huvitavat juttu saatis slaidisõu, millelt oli näha, kus ja kuidas alguses harjutati ning mismoodi vibuüritused sel ajal välja nägid. Klubi praeguste heade harjutusvõimalustega harjunud inimesel oli päris uskumatu kuulata, kuidas alguses lasti betoonitehases mattide pihta, mille sees oli klaasvill ning õues toimus tegevus Ihaste ratsabaasis. Aga entusiasm oli suur ja tahtmine vibu lasta aitas raskustest üle saada. Abi oli ka sellest, et nooli sai tol ajal Falcost osta praegusest tunduvalt odavamalt, mistõttu neid osteti kohe palju…ja neid kulus palju. Teadmine vibulaskmise nüansside kohta tuli pikkamööda ja eelkõige läbi oma kogemuse.
Pilguheit ajalukku ütleb, et TVK on lisaks betoonitehasele ja Ihaste ratsabaasile harjutanud ka Tartu lauluava pargis, maastikurajal Raadi Mõisapargi taga, Raadi Mõisapargis paikneval vibulaskmise platsil, Raadi sõjaväelennujaama kaponiiridel oleval rajal, 3D viburadadel Räbi külas ja Potimetsas ning viburajal Lootvinas. Siselaskmist on harjutatud Tartu Tervishoiu kooli võimlas, Veeriku kooli vibusaalis ning Vastse-Kuuste kooli võimlas.
Seejärel jõudis kord uute mõõduvõtmiste kätte piduliste vahel. Kõigepealt lasti vibuga, mida iseloomustati kui „peaaegu Timberpointi vibu“ (lastevibu, millest lendasid iminapaga nooled), väike 3D võistlus. Osalesid Monika, Kuldar, Marek ja Meelis. Sihtmärgid olid vibuga proportsioonis ja paiknesid laskjast meetri-pooleteise kaugusel. Laskmisstiilid erinesid dramaatiliselt. Kuldari täppislaskmisele, mis meenutas pigem tegutsemist mänguplokkvibuga, pakkus tõsist konkurentsi Mareki stiil, kus võistleja kasutas maksimaalselt ära oma gabariite ning venis, vibu vinnas, anakonda kombel peaaegu sihtmärgini.
Võistluse võitis Kuldar, misjärel 3D laskjad valisid endale võistkonnad nimede äraarvamise mänguks. Võistluses tuli ära arvata TVK ja teise vibuklubide liikmete nimesid, millega oli toimunud imeline muutus. Näiteks allkirjutanu nimest oli seletamatul moel saanud Kärme Kinni ning ta ei tundnud isegi ennast ära. Monika võistkond aga ei lasknud end eksitada ning arvas ära kõige rohkem nimesid (veel näiteid: Neeme – Emajõe Serena, Kuldar – Kukk Dollar, Veiko – Kuue Vormija).
Õhtu kolmandaks jõuprooviks sai Miljonimäng, kus Monika, Kuldar, Marek ja Meelis moodustasid võistkonna, kes pidi küsimustele vastama. Neil oli kasutada kolm õlekõrt: 50-50, helistada sõbrale ja küsida publiku abi. Küsimused käsitlesid vibulaskmist ja vibulaskjaid ning kaasaelamist jagus küllaga. Selles mõõduvõtus selgus, et meie klubikaaslastest on 2017 aastal uuendanud enim Eesti rekordeid Egne, et naised lasid olümpial vibu esimest korda 1904, et esimesed metsalaskmise Eesti meistrivõistlused toimusid 1991 jne. Selles mõõduvõtus jäi peale Meelis.
Kui kell hakkas lähenema keskööle ning avati kingitused, mis klubi värsked liikmed Piret, Maarika ja Jaas olid teinud Meelisele, Neemele, Monikale, Jacole, Emilyle ja klubi juhatusele, kes aitasid neil leida tee vibulaskmise juurde. Kingitustes olid muu hulgas kahtlaselt 19. sajandi XXL suuruses aluspesu meenutava välimuse- ja olemusega lapid maha kukkunud noolte puhastamiseks. Samuti anti klubile üle kupongid, mille alusel saab TVK uutelt liikmetelt küsida kokku rohkem kui 7 tunni mahus vabatahtlikku tööd.
Seejärel jagasid Tartu Vibuklubi asutajaliikmed Anne ja Veiko oma mõtteid TVK minevikust ja olevikust. Nende väga südamlikest sõnadest jäi allakirjutanule meelde eelkõige see, et TVK asutades ei mõelnud nad, et sellest saab midagi, mis on olemas ka 15 aastat hiljem, kuhu tuleb järjest uusi vibuhuvilisi ning et klubiks saanud idee vibulaskmisest Tartus elab niimoodi edasi. Kõlama jäi mõte, et toona ellu kutsutud klubi elab oma elu ja on tore näha, et seda arendatakse muudkui edasi. Seda oli väga tore kuulda ja siis vast sai teoks ka TVK 15. juubeli korraldamise tagamõte: tekkis side klubile aluse pannud, seda aastate jooksul edasi viinud ja praeguste liikmete vahel. TVK kui oluline osa Eesti vibumaastikust muutus terviklikumaks ja selle järjepidevus tugevamaks. Samuti oli tore näha, kui hea on läbisaamine TVK ja teiste vibuklubide vahel. Me võime küll kirjutada kroonikasse vägevaid lugusid võistulaskmistest, kuid tegelikult ajame me ju kõik ühte asja – edendame vibulaskmist – ja teeme seda koos.
Peale niisugust ilusat punkti juubelipeo ametlikumale osale lahkus osa TVK liikmeid ja külalisi, kuid sitkemad ja entusiastlikumad jätkasid tegevust tantsu ja saunatamisega. Pidu kestis kontrollitud andmetel lausa kella viieni hommikul ja ka Andu Puhkekeskuse rahvas olevat tantsupõrandale toodud!
Suur tänu Tartu Vibuklubi väga meeleoluka ja meeldejääva 15. aastapäeva peo eest Rainerile, Egele, Tiinale, Priit Vakmannile, Andu Puhkekeskuse rahvale ja kõigile osalistele! Suured tänud ka külalistele teistest vibuklubidest! Pikka iga, sünnipäevalaps!
Lõpetuseks natuke fakte TVK kohta:
TARTU VIBUKLUBI ASUTAJAD: Anne Ohno, Veiko Juurma, Kaur Mägi
TARTU VIBUKLUBI KOHT EESTI VIBUKLUBIDE ASUTAMISE JÄRJEKORRAS:
- Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi SK (06.11.1998)
- Järvamaa Amburite Klubi (05.03.1999)
- Järvakandi Vibuklubi Ilves (12.03.1999)
- Pärnu Vibuklubi Meelis (16.03.1999)
- EESTI VIBULIIT (19.04.1999)
- Tartu Vibuklubi (30.09.2002, äriregistris 07.10.2002)
- Kajamaa Spordiklubi (25.03.2003)
- EESTI MAASTIKUVIBU LIIT (24.04.2003)
- Lääne Vibulaskjad (30.09.2004)
- Vibuklubi Tallinna Kalev (16.05.2005)
- Sagittarius (31.10.2006)
- Mägilased (09.02.2007)
- Türi Vibukool (14.07.2010)
- Tallinna Vibukool (25.04.2012)
- Baltic Hunter SC (27.03.2013)
- Spordiklubi Sõmerpalu Välk (07.01.2014)
- Suure-Jaani Vibuklubi (20.11.2016)
TVK TÄISKASVANUD LIIKMEID AASTAL 2017: 45
NOORI AASTAL 2017: 5 last Vastse-Kuustes, 48 last ja noort Tartu Valla Spordikoolis
REKORDID: TVK liikmete nimel on maastikuvibu 31 täiskasvanute ning 53 laste ja noorte rekordit
IFAA EM- ja MM-VÕISTLUSTELT ENIM MEDALEID VÕITNUD
NAINE: Monika Wessels (1 EM hõbe ja 1 MM hõbe ning 1 EM pronks ja 1 MM pronks)
MEES: Mart Muhel (4 EM kulda, 3 MM kulda ja 1 EM pronks)