Möödunud nädalavahetusel toimus Tartu Vibuklubi jaoks vägagi tähelepanuväärne sündmus – meie klubi asutamisest möödus 15 aastat – ning selle sündmuse tähistamiseks korraldati Räbi küla 3D rajal väike vibuvõistlus ning hiljem ka piduõhtu Andu puhkemajas.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada vibulaskmisest. See toimus Klubide Karika 4. etapist tuntud 3D viburajal. Priit Vakmann oli raja suurepäraselt ette valmistanud: rohi oli niidetud, märgist märki minek hästi märgistatud jne. Võistlusele saabujaid (aga alustama pidi küllalt varakult, et enne videviku saabumist kõigi laskmistega ühele poole saada) ootas soe supp, maitsev ürdisai, kuum glögi ja väike tervitusnaps.
Ja siis hakkasid rahvad saabuma. Kõigepealt laekusid TVK praegu aktiivsed laskjad ja kaugelt tulijad. Siis tulid need mehed-naised, kes alles hiljuti ja mõni aeg tagasi TVK värve esindanud ning seejärel TVK vanemad liikmed ja ka asutajad, kelle kohalolek ja lood, mis neil rääkida olid, andsid toimuvale erilise feelingu. Allakirjutanul oli päris ebatavaline tunne seista laskmise algust oodates Anne Ohno, Veiko Juurma ja Kaur Mägi kõrval, kes asutasid 15 aastat tagasi Tartu Vibuklubi. Veiko lugu sellest, kuidas 2003.a mindi esimesele rahvusvahelisele maastikuvibu EM-võistlusele Soome ja kuidas võideti esimene medal TVK-le (ole sa meheks Tauri Salutamm!) andsid toimuvale sellise järjepidevuse varjundi, mida igapäevaselt vibu lastes ja harjutades küll ei koge ja millele eriti ei mõtlegi.
Toimuva ebatavalist atmosfääri TVK liikmete (peaaegu sünnipäevalaste!) jaoks tugevdas kindlasti ka Katrin Virula, Aare ja Aire Laureni, Kadi Koorti, Maario Hansmani ja Siret Saare tulek ja kaasa tegemine vibulaskmises. Tänud teile kõigile tulemast!
Samas oli järjepidevuse kõrval õhus tunda ka muutuste tuuli, sest Priit Vakmanni sõnul minnakse nüüdsel ajal kohe harjutusplatsile sooja tegema, aga varasemal ajal koguneti enne kokku, aeti juttu ja lasti seejärel ka mõned soojenduslasud. Seltskondlik olemine ja toimetamine on nüüdsel ajal natuke taandunud ja andnud teed tõsisemale vibulaskmisele.
Seejärel oligi aeg minna rajale. Priit tutvustas võistlust ja siis selgus üllatusega, et kavandatud ühe noole ringi asemel tuli lasta kolme noole ring, kusjuures märkides oli ainult üks laskmispunkt. Seletus sellisele formaadile oli, et vanemad tegijad, kellel pole viimasel ajal kuigi palju harjutustunde kogunenud „tahaks kah pihta saada!“ Mis siis ikka, kui pihta, siis pihta!
Kõrgematele jõududel oli laupäevane vibulaskmine ilmselt meelepärane ja ilm püsis enam-vähem kogu võistluse kestel kuiv. Seltskond oli selgelt motiveeritud saavutama kõrgeid sportlikke tulemusi, millest andsid tunnistust tuule, metsloomade ja –lindude, lennukite ja kaasvõistlejate hääli summutavad karjed „longbow!!!!!!!!!!!!!“ ja „rekurv!!!!!!!!!!!“ Lisaks oli kuni 200 m kauguselt selgelt kuulda grupi poolt parasjagu lasku sooritavale kaaslasele antavat hüva nõu. Toonus püsis kõigil kõrge ja eks tulemusedki olid korralikud! Siin nad on: http://www.vibuinfo.ee/tulemused/2017/muud/TVK15.pdf
Hästi lasid nii külalised, meie aktiivsed laskjad kui ka juubelivõistluseks vibu kätte võtnud klubilised. Viimaste tulemusi tahaks eriti ära märkida: Anne, Priit Vakmann, Taivo, Kaider, Indrek, Tauno, Kaur, Veiko ja Andres lasid kõik väga vahvalt! Esimest korda proovisid kätt määramata kaugustega 3D laskmisel Sirje ja Eero. Tore, et nende esimene maastikulaskmine toimus niisuguse sündmuse puhul!
Peale seda kui enamus gruppe metsast välja tulid, tekkis väike paus. Nimelt jäi üks grupp meie kaasvõitlejaid vihma kätte ja neid tuli oodata. Seda pausi sisustati lendavate taldrikute, mida lennutas Jaco, laskmisega. 99% laske tehti flu-flu nooltega, mis kukkusid alla siinpool horisonti, kuid üks vibusportlane põrutas kirehoos ka tavalise noolega, mis kadus pilvede alumisse kihti ja… ei olnud leitav. Kollektiivil tekkis küll idee lasta üks samasugune nool kohe järele, et vaadata, kuhu see kukub ja leida niimoodi ka esimene nool, kuid see idee ei leidnud millegipärast toetust.
Kui meie natuke vettinud kamraadid võsast väljusid, oli käes kord proovida kätt toiduainete hankimises. Suure piisoni külge kinnitati väike juust ja esimene lask tehti kuskil 65 jardi pealt. Et asja võistlejatele lihtsamaks teha, olid korraldajad markeri, kust piisonit võistluse ajal lasti, ümber tõstnud ning jälgisid seejärel surmtõsiste nägudega, kuhu nooled lendavad. Võistluse võitis Aare, kes otsustas lõpuks säästa kaasvõistlejaid edasisest närveerimisest ja lasi juustule täiesti pihta! Tubli lask!
Sellega oli TVK 15. sünnipäevapeo kehakultuuri programm ammendatud ning seltskond siirdus Andu puhkemajja arutama oma sportlikke sooritusi, võrdlema neid klubi ajalukku kirjutatud sooritustega ning koos selle kõige üle rõõmustama!
(Järgneb)